Hommikul magasime tavatult kaua ja seejärel nautisime hommikusööki kohalikus hotellis. Loomulikult ei saanud me lahkuda ilma oma veinivarusid täiendamata. Just täpselt nii, nagu ühes hiljuti loetud artiklis- kulude kokkuhoidmiseks tasub veini osta kohalikest veiniistandusdest- parem kvaliteet hea hinnaga on peaaegu alati garanteeritud! Kõik lõpuks autosse pakitud võtsime suuna Milaano poole.
Tee viis läbi Šveitsi alpide ja seetõttu ka kohalike tunnelite. Gotthard’i tunnelisse, mille ajaloost kirjutavat ka raamat „Tunnelid läbi aegade“, saamiseks pidime täitsa pikalt ummikus seisma. Noh ja siis oli ka aega niisama ringi vahtida. Mingil hetkel avastasime, et auto tahab muudkui mäest tagurpidi alla veereda, kuigi endale tundus, et oleme täitsa sirge tee peal. Et aga Šveitsis mägede tõttu puudub võimalus horisonti näha, siis mingil hetkel kaob ka arusaam, kas oled horisontaalis või mitte. Tundub uskumatu, aga proovige järele!
Milaano hotelli valisime Lonely Planet’i abiga. Arvesse võttes, et tegemist on Euroopa New York’iga, siis saime hotelli täitsa mõistliku hinna eest. Reisijuht lubas lahkelt ka auto parkimise võimlaust, mis suurlinnas nii oluline ju, aga unustas muidugi märkida, et see maksab kolmandiku hotellitoa hinnast...
Igatahes, kolisime sisse ja läksime kohe ka jalutama ning suurlinna elust osa saama. Lõuna-Euroopale kohaselt õhtul elu alles hakkab. Poodelda me ei viitsinud ja nii me siis nautisimegi ilma ja inimesi.
Õhtusöögiks ostsime kohalikust toidupoest sushit ja aprikoose ning kuulutasime päeva edukalt lõppenuks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar