edasise elu esimene päev

täna, kuu aega tagasi, oli minu edasise elu esimene päev. tegelikult pidi see juhtuma 2 nädalat hiljem, ege ongi vist hea, et nii läks. läbi suure juhuse oli ka teine tähtis asjaosaline kohal. me ei teadnud kuni lõpuni, keda oodata. ja see oli täitsa vahva- kui tihti me üldse täiskasvanutena siiralt üllatatud saame? ja nüüd siis saime topelt- kui meie väike pliks meile kaks nädalat varem sülle kukkus.

ma ju teadsin, et see tuleb. ma ise ju nii väga tahtsin. ja ometi ei kujutanud ma kõike seda ikka päris täpselt ette. aga see kui sa kohtud selle väikese imega, kes juba 9 kuud sinu südame all on koos sinuga olnud- see on uskumatult võimas tunne. maailma tuli kohe poole rohkem armastust juurde.kuid sellest saavad täielikult aru ainult need, kes ise selle läbi elanud. teised võivad küll kaasa noogutada (mina ju ka noogutasin)- tegelikult on see veel miljon korda vägevam.

kui ta siis oma abituses ainult sinule loodab ja sind usaldab- siis see ei saa ükskõkseks jätta. ja see muudab sind- tahad seda või mitte. mulle on juba öeldud, et ma räägin "meie" vormis. ja eks enamus mõtteid ja jututeemasid keerleb ka ikka ühe punkti ümber. esialgu.

ja muutunud ei ole ainult mina. minu sõbrast, mõttekaaslasest, armukesest, mehest ja abikaasast on saanud isa. tegelikult ootasin põnevusega seda metamorfoosi. ja ma saan öelda ainult ühte- minu lapsel on maailma parim isa!

kõik on hästi! ja uued väljakutsed juba ootavad! ;)