karjäärist ja valikutest

mõnda aega tagasi olin valiku ees, et kas järgneda TEMALE teise linna ja hakata koduperenaiseks või siis leppida teineteisest eemal elamisega ja jätkata tööd oma suht värskes ja paljulubavas töökohas. ei ole eriti head valikud. ja varasem (elu)kogemus ei teinud neid valikuid ka mitte kergemaks- pigem suurendas igasugu hirme. TEMA jaoks ei olnud aga siia jäämine ka valik...

kuna ma ei kujutanud ennast ette lihtsalt ilusa asjana kuskil võõraste keskel ilma ühegi kohustuseta, siis tegime kompromissi ja leppisime kokku, et üritame umbes aasta teisiti hakkama saada. ja kui ei saa, küll siis asju pakkida jõuab. ja ilma koduse toetuseta ei oleks ma kohe kindlasti tänaseks saavutanud seda, mis mul nüüd ette näidata on. aga see teema väärib juba täiesti eraldi posti, mis ka kuskil idanemas on.

täna said umbes aasta tagasi püstitatud tööalased eesmärgid kena punkti. maksimalist minus teab, mida kõike saab veel paremaks teha- nüüd, kus kõik enda käe järgi ära süstematiseeritud ja ka tegelikkuses funkama saadud. samas on hea tagasi vaadata nii, et ei pea pilku maha lööma. võiks ju mõelda, et tore oleks veidi loorberitel puhata ja tehtust rõõmu tunda. samas on millegi ülesse ehitamine kindlasti palju rahuldust pakkuvam. ja mind ootavad järgmisel aastal hoopis uued ja põnevamad väljakutsed ees.

enda poolt olen teinud kõik, et see vahetus süsteemile võimalikult valutu oleks. tööandja sai mu plaanidest juba suhteliselt ammu teada- et jääks ikka piisavalt aega. igatahes on asendaja valimisega seotud "kadalipp" läbitud. ei leia küll kahjuks seda netist loetud arutlust teemal, et kas ja kui hea peaks asendaja olema. aga üldiselt on ilmselge see, et mitte kõige paremat valida (kartes ise varju jääda) oleks puhas rumalus ja enda tehtu nullimine. asendamatuid ei ole nagunii. ja kui uus ongi veel parem, siis lõpuks võidavad ju kõik :).

iga senine töökohavahetus on kaasa toonud ka veidi hilinenud tunnustamise. kui ometi oleks personaliosakonnas programm, mis aitaks tabada hetke, mil töötajale pai teha, siis ehk ei peakski väga palju muid ressursse selleks kulutama. vähemalt minu jaoks on see tagasiside saamine niiiiiiiii oluline. tegelikkuses aga saad tunda, kuidas sind hinnatakse alles siis, kui teistele lõpuks kohale jõuab, et nad sust ilma jäävad. ilmselt on selles oma osa ka meie põhjamaisel päritolul, aga oleks ikka juba aeg ka sellest välja kasvada. või siis on minul aeg midagi muuta ;).

veel neli päeva senist rutiini- kuigi iga päev järjest enam kõrvaltvaataja osas, ja siis saab teenitud jõulupuhkusele. see, mida uus aasta toob, selgub juba siis, kui ta kätte jõuab.