tiitleid juurde ma ei lisa

mõnikord on täitsa vahva olla puhas leht- ilma sotsiaalse kuuluvuse, ameti, perekonnaseisu, tervislikuseisundi ja kõige muuta. tegelikult olen ma ju kõige selle nimel vaeva näinud ja lausa väga uhke, et ma olen seal, kus ma parasjagu olen. aga mõnikord on ütlemata mõnus uute inimestega kohtudes olla sellest kõigest kõrval ja lasta kujuneda arvamusel, mis tekib just sel hetkel.
no tegelikult- kui tihti me kohtume inimestega, kes ei oska sind kuhugi kasti paigutada. enamasti kohtutakse ikka mingis kontekstis- töisel koosolekul, ühiste sõprade juures vms. ja siis me kohe teeme mõned linnukesed inimese ankeeti: ahaa, see firma, ahaa, nende sõber jne jne. siis vahelduseks on ütlemata mõnus piiluda kellegi teise maailma, kus sind võetakse vastu ilma igasuguse eelarvamuseta. tõmbad hommikul soni kõrvuni pähe ja astud päikeselisse maailma. kus hetkeks ei lahterdata sind mitte kuhugi. lihtsalt lähed ja sul lastakse olla.
veelkord- ma ei taha mingi hinna eest ühestki kastikesest välja astuda. vastupidi. aga oli lihtsalt üllatavalt kosutav olla taas kord lihtsalt mina. nii ehk ei kaota me ennast päris ära :).